15/10/2026
London is Calling – reisipäevik, III päev: shopping 🇬🇧
Kolmas päev Londonis oli pühendatud ostlemisele. Alustasime veidi rahulikumalt, aga Oxford Streetile jõudsime siiski juba hommikupoolikul. Plaan oli lihtne: alustada tänava kaugemast otsast ja liikuda tasapisi tagasi, avastades nii suuri kaubamaju kui ka väiksemaid poode kõrvaltänavatel.
Metroo oli veel üsna tühi ja ka Oxford Streetil sai alguses lahedamalt liikuda. Enne ostlemist tegime muidugi väikese kohvi- ja snäkipausi. Siis aga sukeldusime Selfridge’i lõhnamaailma… ja sinna me mõneks ajaks jäimegi. 😄 Kui oled kunagi suures parfümeeriamaailmas ringi vaadanud, siis tead, kuidas aeg seal märkamatult lendab.
Natuke siis ka shoppamist ja pärast seda vajasime väikest puhkust ja leidsime täiesti juhuslikult mõnusa pargi. Londonis on neid rohelisi peatuspaiku õnneks palju. Kes sõi lõunat, kes puhkas, kes tegi joogat või mediteeris. Suurlinna keskel oli mõnus hetk lihtsalt istuda ja inimesi vaadata.
Üks meie algsesse plaani mittekuulunud mõte tuli aga veel vahele – tahtsime minna British Museumisse, täpsemalt Egiptuse saali vaatama. Kuna järgmisel päeval ootas meid Professional Beauty mess ja õhtuks oli plaanitud Sky Garden, tuli muuseumikülastus kuidagi ostlemise vahele mahutada. Saime külastusaja paika ja jätkasime oma päeva.
Muuseumis otsustasin mina seekord eksponaatide vaatamise asemel jalgu ja meeli puhata. Kõike ei peagi igal reisil läbi käima – vahel tuleb ka endale puhkust lubada. 😉
Pärast muuseumit oli kõht jälle tühi ja õhtupoolik hakkas kätte jõudma. Meie järgmine siht oli Carnaby Streeti lähedal asuv Kingly Court – üks neist kohtadest, kuhu olin salvestanud mitu söögikohta, mida tahtsin proovida.
Aga no kuulge… kuidas saab üks söögikoht nii hästi peidus olla?! 😂
Kõht oli juba nii tühi, et nälg hakkas vist silmanägemist mõjutama, aga meil oli kindel eesmärk: Kingly Court tuleb üles leida! Kõndisime sissepääsust mööda ühe korra. Siis teise. Ja lõpuks ka kolmanda. Koht oli sõna otseses mõttes meie nina all, aga meie muudkui otsisime.
Kui lõpuks õigesse sisehoovi jõudsime, oli järgmine väike üllatus: laupäeva õhtul olid paljud lauad juba reserveeritud. Õnneks leidsime siiski vaba laua enne järgmisi broneeringuid ja saime lõpuks maha istuda.
Seekord valisin ramen’i. Olen seda Eestis ja mujalgi söönud, aga see kausitäis oli tõesti hea – korralik, tummine ja täpselt see, mida pärast pikka päeva vaja oli. Londonis on söögikohti, mida tahaks proovida, lihtsalt nii palju, et ühest reisist jääb kindlasti väheks. Väga palju väheks! 😄
Kõht täis, oli aeg veel veidi ringi vaadata. Jõudsime ka Liberty juurde ja õhtune linn oli juba hoopis teistsugune. Rahvast tuli aina juurde, tänavad täitusid laupäevaõhtuse meluga ning London näitas taas oma tempokat palet.
Kolm päeva järjest oli meil sammulugejas üle 20 000 sammu ja umbes 15 kilomeetrit päevas. Ja need metrootreppide treeningud sinna juurde! Londonis ei saa vist ainult vaatamisväärsusi nautida – tuleb ka päris korralik kõndimisvorm kaasa võtta. 😂
Selline see meie kolmas päev oligi: ostlemist, lõhnu, ootamatu pargipaus, väike muuseumipõige, peidetud söögikoha otsimine ja lõpuks üks väga hea ramen.
Ja nüüd üks küsimus: kas teie olete ka mõnda söögikohta või vaatamisväärsust otsides sellest mitu korda mööda kõndinud, kuigi see oli peaaegu nina all? Või juhtub see ainult siis, kui kõht juba väga tühi on? 😄
Feel Good Travel
Reisid, mis teevad meele rõõmsaks
© Tekst ja fotod: Heivi Herne
