02/06/2026
Töökeskkonnas ja kõrgustes töötamisel esinevad ohutegurid
Olen oma töö käigus uurinud ja analüüsinud mitmeid kõrgustes töötamisega seotud õnnetusi, sealhulgas nii raskete vigastustega kui ka surmaga lõppenud juhtumeid. Samuti olen andnud eksperthinnanguid erinevate õnnetuste põhjuste kohta. Ühte kindlat põhjust ei ole võimalik välja tuua, sest iga õnnetuse taga on tavaliselt mitme teguri koosmõju.
Kõige suurem probleem on see, et inimesed harjuvad kõrgusega ning unustavad aja jooksul, et nad töötavad ohtlikus keskkonnas. Kui kõrguses töötamine muutub igapäevaseks tegevuseks, väheneb riskitaju. Paljud töötajad ei mõtle reaalselt sellele, millised võivad olla kukkumise tagajärjed. Sageli suhtutakse kukkumisohtu kui väikesesse ebamugavusse, kuigi tegelikkuses võivad tagajärjed olla elumuutvad või surmavad.
Töötajate kõige sagedasemad vead
Kõige sagedamini põhjustavad õnnetusi järgmised tegurid:
tähelepanematus ja rutiini tekkimine;
töövahendite vale kasutamine;
töövahendite kasutamine ilma piisavate teadmisteta;
ohutusnõuete eiramine ajasurve tõttu;
häbelikkus või soov mitte näida ebakompetentsena.
Praktikas kohtab sageli olukorda, kus töötaja ei julge küsida lisainfot või tunnistada, et ta ei oska mõnda töövahendit õigesti kasutada. Eeldatakse, et kõik oskavad, sest "see tundub lihtne". Tegelikkuses vajab iga töövahend ja töömeetod väljaõpet ning harjutamist.
Tööandjate ja juhtide kõige sagedasemad vead
Tööandjad ja töödejuhid teevad sageli vea, kui eeldavad, et töötajad juba oskavad kõrgustes töötada või tunnevad kasutatavaid töövahendeid. Selline eeldamine on üks peamisi õnnetuste põhjuseid.
Levinud probleemid on:
koolitusvajaduse tegelik hindamata jätmine;
seadusest tulenevate nõuete puudulik tundmine;
ebapiisav väljaõpe uutele töötajatele;
töötajate teadmiste kontrollimata jätmine;
töötajate kaasamata jätmine riskide hindamisse.
Ohutu töökeskkonna loomine ei tähenda ainult isikukaitsevahendite ostmist. Sama oluline on tagada, et töötajad mõistavad nende kasutamist, piiranguid ja võimalikke ohte.
Tellingutega seotud täiendavad ohud
Tellingutel töötamisel lisanduvad tavapärasele kõrgustes töötamisele mitmed täiendavad riskid:
tellingu osaline või täielik varisemine;
puudulik ankurdamine;
ebapiisavad piirded või kaitseservad;
tööriistade ja materjalide kukkumine allpool viibivatele inimestele;
ebakorrektne montaaž või demontaaž;
erinevate tööde samaaegne tegemine tellingul.
Tellingu kasutaja peab mõistma, et telling ise on töövahend, mis vajab regulaarset kontrolli ning mille ohutus sõltub selle korrektsest paigaldusest ja kasutamisest.
Organisatsioonilised ja keskkonnast tulenevad riskid
Praktikas põhjustavad õnnetusi sageli mitte niivõrd tehnilised probleemid, vaid töökorralduslikud puudused.
Kõige sagedamini esinevad järgmised riskid:
pidev ajasurve ja kiirustamine;
töövahendite kasutamine ilma piisava väljaõppeta;
tööala ebapiisav eraldamine ja märgistamine;
mitme erineva töö tegemine samas piirkonnas samaaegselt;
ilmastikutingimuste alahindamine (tuul, vihm, lumi, jää);
puudulik järelevalve.
Eriti ohtlikuks muutub olukord siis, kui töötaja keskendub ühele tegevusele ja unustab samal ajal jälgida teisi ohutust mõjutavaid tegureid. Näiteks võib inimene olla täielikult keskendunud tellingu püstitamisele või katusekatte paigaldamisele ning jätta tähelepanuta kukkumiskaitse, tööala piiramise või ilmastiku muutumise.
Kõrgustes töötamise ohutus algab alati teadlikkusest. Kui töötaja, tööandja ja tööjuht mõistavad tegelikke riske ning võtavad neid tõsiselt, on võimalik enamik õnnetusi ennetada enne, kui need juhtuvad.
